Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja Raili Roosimaa selgitab, et MTA ei taotle pankadelt üksikisikute kõikide tehingute detailset teavet. Selle asemel soovib MTA saada üldistatud andmeid ettevõtete ja rahavoogude kohta, et tuvastada maksuriskidega seotud tegevusi ja tõhustada maksukogumist.
Roosimaa rõhutab, et MTA eesmärk ei ole üksikisikute privaatsuse rikkumine ega eraelu detailsuste jälgimine. Tegemist on sooviga koguda koondandmeid, mis aitaksid tuvastada ettevõtted ja isikud, kes võivad maksudest kõrvale hoida või nende tasumises manipuleerida. MTA soovib saada teavet eelkõige mittetulundusühingutest ja mittekäibemaksukohustuslastest ärikliendidelt, kelle tegevuste kohta on andmed puudulikud või kes võivad tekitada maksuriske.
Põhjuseks, miks MTA soovib sellist teavet, on vajadus tagada, et maksud makstaks ausalt ja et ettevõtluskeskkond oleks õiglane kõigile turul tegutsevatele ettevõtetele. MTA püüab rakendada sama praktikat, mida on kasutusele võtnud ka mitmed teised Euroopa Liidu riigid, sealhulgas Läti ja Leedu. Need riigid koguvad pankadelt sarnaseid andmeid, et võrrelda rahavoogusid deklareeritud maksudega ja tuvastada võimalikud maksudest kõrvalehoidjad.
Rõhutatakse, et kõik andmekogumisprotsessid toimuvad kooskõlas isikuandmete kaitse reeglitega ning arvesse võetakse andmekaitse ja konfidentsiaalsuse tagamise nõudeid. MTA eesmärk on luua süsteem, mis kaitseb ausaid maksumaksjaid ja hoiab ära maksudest kõrvalehoidmise ning konkurentsi moonutamise turul.
Kokkuvõttes rõhutab Roosimaa, et MTA ei soovi laiaulatuslikult üksikisikute finantsandmeid koguda, vaid keskendub pigem ettevõtluse tasandil andmete kogumisele, et parandada maksukogumise süsteemi efektiivsust ja õiglust.
Artikli täisteksti leiate siit.